15. veebruaril kostub Unibet Arenal, Eesti Laul 2025 finaallaval pala pealkirjaga "Tomorrow Never Comes", millele annab elu Ant Nurhan. Suurvõistluse eel avaldas Ant kibeda meeldetuletuse enesele aga ka kõigile teistele, miks ei tasu sisetunde kuulamisega viivitada, vaid oma unistuste nimel tegutseda juba täna!
LOE PERSOONILUGU ANT NURHANIGA TÄIES PIKKUSES SIIT! JUBA TÄNA!
Lisaks kõikidele kaalutletud otsustele, mille Ant on oma loomingus langetanud, võttes arvesse nii iseenda soove ja eripärasid, turutrende kui publiku tagasisidet, poetab ta oma lugudesse alati isikliku tõe, sest usub, et vaid nii saab kuulajale pakkuda äratundmisrõõmu. “Tomorrow Never Comes” on küll kirjutatud täpselt Eesti Laulu ja Eurovisiooni formaati silmas pidades, kuid see esmalt enese armastamise filosoofia tähtsus peegeldubki just selle laulu sõnumis.
“Kuni 27. eluaastani ei teinud ma muusika ja laulmisega mitte midagi. Ma ei saanud anda sellele unistusele elu. See oli väga ebamugav. Ebamugav on ka see, kuhu olen nii ennast kui oma pere selle nimel pannud. Ma ei saa enam sama palka, mul pole kindlat sissetulekut. Monotoonsus, mugavustsoon on kadunud minu ja mu pere jaoks,” kirjeldab ta.
“Kui sul on ebamugav, äkki homme on ka väga ebamugav. Aga seni kuni me südames usaldame seda põhjust enda sees, miks me oleme siin maailmas, on kõik hästi. Selle poole esimese sammu tegemine on kõige olulisem. Päris sõnum seal laulus ongi see: tee seda täna, mitte homme. See on ka sõnum mulle endale. Tee seda täna, sest meil kõigil on sellised südamelood,” avab ta pala “Tomorrow Never Comes” sügavamat tähendust.
“Sellepärast ma ütlengi, et seda lugu tuleb kuulata täies pikkuses, klaaride kõrvadega, sest see ei ole ainult minu lugu, see on MEIE Lugu. Keegi ei sunni sind relvaähvardusel ja ütle, et tee see ära. Keegi ei tee seda ka sinu eest. Kõik pead ise ära tegema. Juba täna. Sina ise!” lausub ta sütitavalt.
“Mina arvasin ka pikka aega, et muusikamaailm peaks olema selline, et kõik tehakse minu eest ära. Kõik promomaterjalid, laulud, rasked valikud ja siis mina olen Sabrina-Carpenter-Espresso ja lihtsalt naudin oma blondi elu,” lõõbib ta.
“Jutt ei ole siin ainult muusikast, tegelikult, vaid see ongi elus ja kõiges meie ümber. Ühel päeval ma ärkasin üles ja minu kõige suurem vaenlane, minu isa, ei olnud enam elus. See ei olnud minu jaoks mugav, isegi kui ta oli terve elu minu vastu,” vajub ta tasaseks ja peab pikema mõttepausi.
“Ühel päeval - plaksti - lahkunud on keegi, keda sa armastad. Aga sina oled ikka siin ja sul ei ole valikut. Sa pead edasi elama. Sa pead neid samme astuma. TÄNA!”
ANT kirjeldab värvikalt, kuis on oma argielus kohtunud paljude inimestega, kes väljendavad rahulolematust nii ühe kui teise aspekti kohta elus. Näiteks kehakaal või tervislik eluviis. “Kõik vaatavad TikTokis videoid, Instagramist vaatad, kuidas kõik on eksperdid juuste värvimises, elu elamises. Igaüks on life-coach. Aga mida sina täna tegid selle jaoks, et saavutada? Jõuda sinna, kuhu soovid? Kes päriselt teeb selle sammu? Me saame siin istuda ja vestelda, mõelda ja arutleda, aga kui sina ei kirjuta minu vastustest lugu. Kes siis teeb selle artikli?” uurib Ant ilmestavalt.
“Kui inimesed täna mõtlevad, et mõned tänavused Eesti Laulu võistlejad - äkki meil ei ole enam võimalust, et see või too artist Eurovisionile läheb, ta on ju nii populaarne. Aga kes lubab, et ANT on nõus uuesti tulema kui teda sel korral ei valita?” aasib ta.
“Aga see on Eesti rahva risk, mida võtta. Mõelda, mismoodi tahavad nad ennast näidata?” paneb ta publikule südamele.
ÄRA VALI RAAMATUT PR-TRIKI JÄRGI
Tänavune Eesti Laul on saanud väga huvitavad pöörded ning võib paljastada palju selle kohta, kes päriselt otsuseid langetavad või, milline on üldsuse prioriteet või hoopis see, millisena näeme end rahvusena. Võistluses on suurfavoriidiks kerkinud Tommy Cash, kes oma vastuolulise kuulsusega ning mõneti arrogantse imidžiga on juba ka rahvusvahelistes intervjuudes välja öelnud, et tema läheb tänavu Eurovisioonile, maksab kätte Käärijä ja Joost Kleini eest.
Seegi on vaid osa kavalast turundusest, milles Tommy Cash on alati meister olnud. Kui nii palju asju, eesotsas rahvusvahelise areeni toetus ja ka kodumaine populaarsus, tema kasuks räägivad, millise tundega läheb lavale näiteks Ant? Kas võistluse ilu ja põnevus on röövitud? Tulemus juba eos morjendav?
“Ma tean, et mu võiduvõimalus on kihlveokontorite järgi 7%, aga ma astun lavale tujuga, et lähen võitma. Kihlveokontorid ütlevad 7%, aga minu jaoks on see protsent suurem. Aga ma olen ainult üks inimene. Vaatame, mida Eestimaa otsustab. Kas pole lahe - teed kõik, mida vähegi saaksid, aga keegi teine otsustab?” muigab ta.
“Põhjus, miks mina peaksin Eestit esindama on lihtne - ma tahan Eestile midagi tagasi anda. Ütlen seda täitsa ausalt, kuigi ma tean, et juustune. Tõde vahel ongi juustune. Tänu Eestile elan ma praegu oma unistust ja see võiks nii minu kui Eesti jaoks kasvada suureks. Ma võlgnen seda Eestile, ausalt,” kirjeldab ta kirglikult, korduvalt kätt südame kohale seades. Näen, kuidas silmanurgas kilab liigutuspisar.
“Teine osa selle juures, kui panna lauale mõne tänavuse osalise suur toetajaskond ja ka rahvusvaheline tugi suurvõistlusel, siis ka Türgi rahvas, kes mind toetada võiksid ja hääletaksid ei jääks sellele alla ja võiksid tuua tulemused nagu mõni teine kuulus artist. Seda on näha. Asi pole selles, mida mina usun. Seda on näha,” lisab ta. Tõepoolest, tõendeid sellest, kuis Türgi rahvas elab kaasa oma rahvusest inimestele, ükskõik, kus maailma nurgas nad tegutsevad või milles püüavad õnnestuda, on kümneid. Vaadake kasvõi spordi poole.
Peatume hetkeks omavaheliseks vestluseks, et muljetada tänavuste osaliste seast esile kerkinud favoriitide trumpide ja jälgijaskonna üle. Ant rõõmustab, et on suutnud kohalike kuulsuste vahelt edukalt silma paista ja eristuda. Lõpuks sõnab ta: “Isegi kui ma analüüsin neid asju - minu jaoks on nad kahjuks suva. Ma respekteerin nende otsuseid ja karjääre, mis nad on ehitanud. Aga see ei ole minuga seotud, mida nemad teevad. Me jagame lihtsalt platvormi. Aga ma kutsun inimesi silmi avama ja vaatama, et näha päris pilti, mitte eduka PR-kampaania tulemusi.”
“Ärme valeta üksteisele,” püüab ta veelkord mu tähelepanu. “Kui näiteks Ott Tänak ütleks, et tema läheb Eesti Laulule ja läheb Eestit Eurovisioonil esindama. Ma arvan, et ta tooks sama tähelepanu, sest ta on üks maailma kõige parematest rallisõitjatest. Aga mis siis? Ta on maailmas kuulus eestlane, see on mõne jaoks piisav. See, mis ta päriselt teeb ei ole väga oluline,” kirjeldab ta.
“Tunnen seda sama, ka ise, eestlasena, et kui me kogeme seda, kuidas keegi, maailma parim, läheb meid rahvusvaheliselt esindama, siis see väike rahvas, siin pisikeses riigis tunneb lõpuks ometi: me oleme suured!”
”Aga lõppkokkuvõttes – mul on ükskõik, kas seal laval on Tommy Cash, kas seal on Ivo Linna. Mind ei huvita, mis raha see sisse toob. Mina tahan, et Eesti võiks tunda end suurena ja mina tahan Eesti selleni viia!”
Kuula Ant Nurhani Eesti Laul 2025 võistluslugu:
