„Olen keegi, kes on julge igasugu asju ütlema,“ tutvustab Saint end ise. „Sainti karakter on inspireeritud kõigist ajaloo pahadest tüdrukutest ja midagi natuke müstilist,“ kirjeldab neiu oma pisut vastuolulist karakterit, mis on inspireeritud Madonna ja hoora kompleksist. „Vahet pole, mis sa oled – inimesed valivad ise sulle seda silti,“ räägib Saint, et tema on valinud olla need mõlemad.
Mingit suurt äratundmismomenti Saintil polnud, kuidas ta OnlyFansi ja stritiisiklubidesse tantsima sattus – ta rääkis lihtsalt oma tuttavatele, et plaanib seda teha, olid kõik mõistvad. „Nad ütlesid, et see on midagi, mida sina teeksid,“ rääkis Saint, kelle jaoks need teemad ei ole kunagi tabu olnud. „Ma arvan, et kui ma vanasti kontoris töötasin oli inimeste jaoks šokeerivam kui see, et ma lähen stripikasse tööle,“ naeris Saint.
Saint rääkis, et tema jaoks ei olnud OnlyFansis enda niši leidmine keeruline, kuna ta oli varasemalt buduaarifotosid teinud. „Mida aga paljud inimesed selle puhul alahindavad – ja, sa võid olla mida iganes: ilus, seksikas, kõik need asjad, aga – see on müügitöö. Kõige väiksem osa selle juures on need pildikesed – see on suhtlus ja müügitöö,“ kirjeldas Saint.
„Öelda strippari kohta prostituut on sama, mis öelda perearstile, et ta on südamekirurg,“ räägib Saint, millised eelarvamused inimestel tavaliselt seoses striptiisitaride ja stripiklubidega on. „Striptiis on meelelahutus – intiimteenuseid seal ei pakuta, ma ei tea, miks eeldatakse, et seal käib mingi hull seksilaager,“ kummutab Saint müüte.
„Ma lähen pesema ja magama, tellin mäkki voodisse ja lülitab telefoni välja kolmeks päevaks,“ räägib Saint, mida ta teeb pärast viietunnist tantsimist täis tööpäeva, kui keegi küsib klubis, mida ta pärast tööd teeb.
„Paljud seostavad seksikust ja seksuaalsust seksiga – kui ma olen seksikas, siis see on justkui kutse seksile. Ei! See on lihtsalt minu jaoks üks viis feminiinsuse väljendamiseks,“ räägib Saint.
Kas OnlyFansi töö kõrvalt on lihtne tööl käia? Millised on naiselikkuse stereotüübid? Kuula saatest!