Filmi eestvedajateks olid Peeter Vihma, Marta Pulk ja Madis Ligema, kes töötasid projekti kallal Allfilm alt. Kuigi tootmine vältas ametlikult viis aastat, venis see loominguliste erimeelsuste tõttu veelgi kauemaks. „Lihtsalt öeldes – Tommyle ei meeldinud see (film),“ nendib Peeter Vihma, kes oli artisti suur austaja juba enne tema rahvusvahelist tähelendu.
Dokumentaali ettevalmistamiseks saadi 2015. aastal Eesti Filmi Instituudilt 10 000 eurot, kuid see summa tagastati neile 2021. aasta veebruaris. „Kui inimene ühel hetkel ei soovi enam kaamera ette astuda ja meid enda ellu lubada, siis tal on see õigus,“ tõdes režissöör Marta Pulk.
Kuigi projekt lõppes suhteliselt järsult, ei tasu siit suurt tüliõuna otsida. „Eks me mõlemad lootsime, et meie nägemus filmist ja see, kuidas Tommy tahab end kuvandada, langevad kokku või et tekib huvitav sünergia, aga kahjuks seda ei juhtunud…“ lisas Vihma.
Tommy Cashi sõnul on tegemist juba 10 aastat vana projektiga, mille vältel on nii tema kui ka maailm oluliselt muutunud. Projekti alguses oli suur osa Tommy kuulajaskonnast Venemaal, kuhu teda aktiivselt turundati. Filmivõtted viisid meeskonna koos artistiga ka Peterburi, kus Tommy esines koos ansambliga Little Big.
Dokumentaalfilm kandis algselt isegi pealkirja „Tommy Cash läheb Venemaale“, kuid aja jooksul toimunud poliitilised muutused nihutasid projekti fookust. Cash on päeva lõpuks selle lõpplahendusega rahul: „Maailmas toimuva tõttu ei kuulu Venemaa ammugi enam minu huviorbiiti. Läks väga hästi, et see projekt välja ei tulnud,“ ütles ta Eesti Ekspressile.
Artikkel on refereeritud Eesti Ekspressist.