KUULAPunkansambel Skoone avaldas ühiskonnakriitilise debüütalbumi "Inimeste inimene"

“”Inimeste inimene” räägibki sinust. Sina, kes sa loed Postimehe artikleid, kuulad hommikul autoga tööle sõites raadiot. Noogutad ja jaatad teiste liigikaaslaste öeldu peale, julgemata moodustada originaalset mōtet ja arvamust. Sina, kelle ülesanne ja eesmärk on käia tööl, osta korter, saada lapsi ja teenida raha. Sina oled inimeste inimene, inimese nahas lammas,” kirjeldab bändi solist Aleksander Leetmaa.

Skoone trummar Kalli Talonpoika lisab, et selline automaatne elu on soodsaim sigila igasuguseks apaatiaks maailmas toimuva suhtes. Sama mõtet kannavad ka sõnad loos “Rootsikas”: vahet ei ole, tapke kõik maha, ikka me sureme mõttetuna. “Senikaua, kuni endal on toit külmkapis roiskumas ja kütus ilusti paagis, võib kõik muu kuradile käia. Ja sedasi see maailmalõpp koju kätte tulebki.”

Kuue aasta jooksul valminud “Inimeste inimene” koosneb selle aja jooksul moodustunud tõekspidamistest, arvamustest, tunnetest ja naljadest. Skoone live’de külastajatele on enamus lugudest juba tuttavad või isegi pähe kulunud. Siiski leiab albumilt ka lugusid, mida avalikkuse ees varem esitatud ei ole.

Bändi tegevuse jooksul on jõudnud muutuda ka koosseis ja kuigi mõned lood on kirjutatud varem, on enamus sündinud just pärast Talonpoika ja kitarristi Richard Jerbachi bändi tulemist. “Peale Richardi ja Kalli liitumist sai Skoone korraliku ja tagantjärgi vajaliku värskussüsti,” lisas Leetmaa.

“Inimeste inimene” on oma 50 minuti juures pikem kui tavalised punkalbumid ja katsetab muu hulgas ka näiteks tangoga. Aga ka pungi tavade vastu minek on paljuski pungi mõte, leiab Talonpoika. “See pole ammu enam punk, kui bändid mängivad täpselt samamoodi nagu neile eelnenud, nendega kaasnevad ja ilmselt ka nendele järgnevad bändid. Punk peaks olema novaatorlik ja piire kompav, selle kehtestatud saundi järele jooksmine on täpselt samasugune mögisemine, nagu finantsuaruannete koostamine,” usub ta.

“Inimeste inimene" sai salvestatud vahemikus jaanuar kuni juuni 2025 Ülase 12 stuudios. Albumi uuemad lood said tehtud kahe nädala jooksul enne salvestamist, pikim salvestamissess võttis järjest kokku aega umbes 16 tundi. Heli lekkimise vältimiseks tuli ruumi ehitada madratsitest, toolidest ja muust ettejuhtuvast onnid, sest bänd lindistas 90 protsenti instrumentaalist kõik korraga mängides. “Ainult nii saime olla kindlad, et lõpptulemus peegeldab sama siirast energiat, mis tekib neid lugusid live’s mängides,” selgitas kitarrist Aldo Maria Jakovlev.

Albumi lindistas, miksis ja masterdas Kalli Talonpoika, albumi kaanepildi kujundas Timo Tiivas. Album on kuulatav digitaalselt ja jõuab hiljem ka kassetile ja vinüülile.

Albumi andis välja värskele põrandaalusele muusikale keskenduv Tallinna leibel Degenerate Underground ehk DGUG, mille alt on tänavu ilmunud juba reliisid ansamblitelt O.V.M., C.C., Nova Lux ja Atsetoon. DGUG-i 2025. aasta plaanides on veel Avemaria, samuti Kalli Talonpoika uus album. Lisaks ilmub ka pungiskenet dokumenteeriv kogumik “Vihkame ja saadame perse”.