"No ei õnnestu kuidagi omale normaalse kaasa leidmine. Proovitud tutvumissaite. Ei midagi. Klubid, jällegi, ei miskit. Ka tutvusringkonnas satub arusaamatute otsa.Keda häirib, et oled ettevõtja. Mõni ei taha üldse suhelda. Siis on kokkupuudde, kus sattusin suhtlema ühe esmapilgul viisaka naisega. No tema kaasa tol hetkel oli temakese jaoks ikka täielik sitt. Küll joob, küll vaatab teisi naisi. Algul oli suhtlus nagu normaalne sellle naisega, kuid siis lõpuks (olles kaks kuud kuulanud, kui paha tal ikka on ja kui sitt kaasa jne) sain sõimata, et julgesin aus olla ja välja öelda, mida mina asjast arvan ja sellisel kujul suhtlemisest," ütleb Cris ja küsib nõu: "Kas ongi normaalne, et naised/ tüdrukud ei tea ise ka mida tahavad (ja millist kaasat)? Või on neil miski kolmas silm, mis näeb läbi, et mul pole piisavalt pappi ning ei soovi tallaalune olla?"
"Ehk on mõistlikum minna Vietnami või kuhugi sinnakanti naiseotsingule? Tuleks vist lõpuks soodsam ja närvikavale kasulikum," mõtiskleb mees tänaseks.
"Jaa, sealt tuleb taltsas ja vagur," ütleb Kivisaar. "Et need Eesti naised on nagu on... Ainult papi peal väljas," ütleb Kivisaar, et Eesti naised käivad jõukaid härrasid otsimas pigem Itaalias endale, kes justkui kataloogist välja astunud.
Maris aga soovitab Crisil olla järjepidev edasi: "Sa oled alles 34, sa ei epa minema teise maailma otsa naist otsima."
Siim Taba ütleb aga, et ei tasu otsinguile nii meeleheitlikult üldse keskenduda: "Tee oma asja, jääd sellega silma ja küll siis hakkab tulema."
Aga millist nõu sina Crisile annaksid?
Kui sul on hingel mõni patt või mure, siis pihi sinagi meile SIIN!