Ukareda fännidele jääb kindlasti esimese hooga kõrvu, et tegemist on märksa tempokama looga kui tavaliselt. “Nii see tõesti on,” tõdeb laulja. “Mulle tundub, et see on hea “bändifiiliga” lugu, mida oleks laivis väga mõnus kütta.” Kuna suur suvi on ukse ees, siis seda kindlasti ka saab – Carlos kinnitab, et suvi tuleb põnev, esinemiste kõrval on käsil ka palju projekte, kus ta lööb kaasa hoopis produtsendi rollis. “Ja muidugi tahan palju uut muusikat kirjutada!” lisab ta.
Loo “nagu eile” sõnad on aga rõõmsameelse rütmiga omalaadses kontrastis – kuulaja jaoks rullub lahti nukrapoolne lugu, kus kaks noort inimest on teineteist leidnud, kuid siis mingil põhjusel eemale triivinud. Üks vaikib, otsides vaikimisega justkui tähelepanu... Kas see lugu on moodast nähtusest nimega ghosting?
Kui suur ghost’ija Carlos ise on? “No eks seda on mingil määral ette tulnud,” muigab mees. “Aga ma pigem ei ütleks, et see oleks väga teema olnud. Selle loo kirjutasime suures osas koos Steven Ilvesega. Lugu räägib suhtest, mis on äsja lõppenud, on jäänud mingi igatsus ja näed, et teine on edasi liikunud, aga sina veel mitte. Vastik tunne on sees...” Ilmselt on midagi sellist igaüks tundnud. Carlos lisab, et tegemist pole sel korral üliisikliku tekstiga, vaid seguga tema ja Steveni kogemustest, lisaks tuli sõnu seadma appi Merilin Mälk.
Headel lugudel on kombeks inimestes tekitada sügavat hingesidet, eriti kui nad tunnevad selles ära iseenda. Carlosel on nõuanne neile, kes peaksid end loos ära tundma ning kes on olukorras, kus keegi neid teadlikult, isegi manipuleerivalt ignoreerib. “Ole rahulik, ära anna endast energiat välja ega sellele olukorrale tähelepanu,” soovitab ta ja lisab: “Siis hakkab see inimene ehk mõtlema, et huvitav, sel viisil tähelepanu ei saagi – ja võtab sinuga siis ise ühendust.”
Kõige parem oleks üldse mitte mingeid suhtemänge mängida, vaid teineteisega ausalt suhelda. Kui aga kohe kuidagi ei julge otsa lahti teha, saada oma silmarõõmule selle artikli link ja vaata, mis edasi saab!