“Kunagi haiglas olles ütles arst minu vanematele, et midagi pole teha, see haigus on parandamatu, aga ärge muretsege, sellega võib elada lausa 50aastaseks, mille peale mu ema puhkes nutma,” meenutab An-Marlen aega, millal tal diabeet diagnoositi.
“Karm mõtteviis, aga kuigi olin vaid üheksa-aastane, sain aru, et nüüd vastutan oma tervise eest ise. Muidugi oli see lapsena väga karm ja ma elasin seda väga üle. Samas on selle haiguse kontrolli all hoidmine täna palju mugavam kui paarkümmend aastat tagasi ja vahel ma ei pane seda enam nii tähele,” lisab ta Kroonikale antud intervjuus.
“Kui mul seda haigust ei oleks, võib-olla ma ei hoolisteks enda eest nii nagu praegu,” tõdeb An-Marlen.
Loe pikemalt Kroonikast!
An-Marlen kandideerib Eesti Muusikaauhindadel Aasta Artisti preemiale, mille annab välja rahvas. Oma lemmiku saad välja valida SIIN!