Alustuseks uuris Rauno naljatamisi, kas Olavi ikka vaatas sõud, ja Maris, kas vaadatud sai otse või järelvaatamisest. „Ikka otse! Mulle väga meeldis Šveitsi täpsus, et nii poolfinaalid kui finaal olid minut-minutisse pikkusega, mitte ei veninud jälle kuskil pool tundi, saatejuht väsib ära...“ muljetas Olavi.
Olavi Pihlamägi on staažikas Eurovisioni ekspert – Maris uuris, kui kaua ta üldse suurvõistlust jälginud on? „Ma millegipärast arvan, et hakkasin vaatama teadlikult kuskil 1967. või 1968. aastal,“ rääkis Olavi.
Olavit vägagi vaimustas Austria võit ja tekitas väga võimsaid emotsioone. „Ma olen sedavõrd vanamoodne – ma lähtun, et see on lauluvõistlus. Ja kaks esimest kohta olid väga puhtad laulud,“ kiitis Olavi.
Eesti puhul on tal kahju sellest, et meil jäi kaks punkti puudu teisest kohast, kuivõrd meil kõrgetest Eurovisoni kohtadest veel teist kohta ei olegi. „Tommy Cash tegi oma töö ära! Kui poolfinaalis ta hääleke värises, nüüd ei värisenud. Tubli saavutus!“ kiitis Olavi. „Au ja kiitus, aga ma ei ole väga nõus sellega, et ajakirjandus nimetab teda superstaariks,“ viitas Olavi sellele, et superstaaridel on rohkem kui üks suur hitt.
Positiivselt jäid silma Olavile aga mitmed esitused, mida sai vokaalselt vägagi nautida. „Näiteks Prantsusmaa laulja laulis nagu kulda.“ Samuti tõi ta esile Hollandi, kelle esitus küll võis pisut minna erilise kaameralahenduse nahka.
Küll aga tõi selleaastane Eurovision nii mõndagi, mis kriipis silma ja meeli. „Tegelikult jättis mulle see Eurovision ikkagi rohkem sellise beach party mulje: kui palju oli palja ülakehaga mehi, kui palju oli trikoodes naisi,“ põrutas Olavi.
Veel tekitas temas ärevust meie põhjanaabrite, Soome lauljatar Erika Vikman. „Mille peale ta lõpuks siis tuli? Mikroni, mille otsast purskas tuld. „Ma võib-olla olen ainus idioot, aga kas teie ei tundnud selles Soome laulus ära meie „Leto sveti“ kuulsast Kreisiraadio esitust?“ naljatas Olavi.
Mis teda veel üllatas? Milliseks kujuneb järgmise aasta Eurovision? Kuula allolevast heliklipist!