Maris Kõrvits: iga vihje on abiks, iga vihje on õlekõrs

Maris Kõrvits tõdeb, et ta peab vargusest rääkides valima väga hoolikalt sõnu, politsei uurib asja, seega ei tohi ta kõigest avalikult veel rääkida. 20. juuni ennelõunal avastas Henry, et nende kontorisse on sisse murtud. Maris jõudis kohale umbes pool tundi hiljem.  

Kokku on rendipinnal neli tuba, üks on kasutuses kontorina ja ülejäänud kolm laoruumina. See on perekonna jaoks ka panipaik, kus on palju kaste, osad neist aastatuhande algusest. “Seal on külmikust kuni ülikondadeni, mida kanda. Kodu juurest hea ligidal käia, sest me elame seal lähedal.” Seal on näiteks kastid laste joonistustega, lapsevanker, magamiskotid, Henry muusikaauhinnad, toob Maris näiteid. 

Palju tähelepanu on saanud Henry tossude vargus, üks ruum oli mõeldud ainult jalanõude hoiustamiseks, just see ruum oli kontorisse sisenedes esimesena näha. “Need olid ilusasti riiulites karpide sees. Sinna ruumi sisenedes olid riiulid tühjad. Mida veel kohe näha oli - laua pealt kadunud lauaarvuti. Seetõttu on saanud suurema tähelepanu need kaks asja.” 

“Kõik see, mis seal ruumides oli, on tagurpidi paisatud. Kõik kastid on laiali tõmmatud. Seal on laamendatud, seal on ei tea mida tehtud, mina astusin ruumi sisse üle riidehunnikute, mis olid maas kõik laiali. Ma astusin kohe tagasi, mina ei ole tänaseni suutnud sinna tagasi minna. Minul puudub info, mis asjad minu asjadest kadunud on, sest ma pole suutnud seda inventuuri teha,” tunnistas Maris. 

Tossud said Marise sõnul kõige rohkem tähelepanu ka seetõttu, et need ilmusid juba mõne tunni möödudes Facebooki müügigruppidesse. Kuna seal pandi need 75 euro eest müüki, oli ilmselgelt tegemist algajaga. “Ta ei saanud aru, mida ta parasjagu müüb,” sõnab Maris. Tegelikult olid varastatud jalanõud oluliselt suurema väärtusega. 

Maris Kõrvits tänab väga Eesti inimesi, kes andsid palju kasulikku infot. Vihjete abil said Henry ja Maris teada, et vargus toimus mitme päeva jooksul. “Need olid need päevad, kus ma olin vigastatud ja ei saanud liigutada.” Marise sõnul on üllatav, et piirkonnas asuvad ettevõtted ei ole jaganud oma kaamerate salvestusi. “Iga vihje on abiks, iga vihje on õlekõrs,” on ta lootusrikas. 

Inimesed andsid neile vihjeid ka selle kohta, kui nad varastatud kraami kuskil müügil nägid. Mõnda kohta läksid nad kohale ja kutsusid politsei. Kuna kastid olid märgistatud, siis leidsid nad näiteks Marise ridikülide kastid. “Väga palju viheid tuli, see kõik on politsei käes. Aga mida rohkem tuleb seda infot, seda parem meile. Kui sa ikkagi midagi nägid möödunud nädala alguses, siis anna meile teada.” 

Varastatud asju müüdi üle linna, tihti on need kokku ostetud erinevatelt inimestelt. “Neid kohti on väga palju, kuhu asju viia,” tõdeb Maris ja kutsub inimesi rohkem tähele panema ja küsimusi esitama kauba päritolu kohta. “Need võivad olla sinu ema asjad, sinu enda asjad, mis on ära varastatud!” Üheks “kullaauguks” on Keskturu tagumine osa, kus müüakse igasugust träni. 

Tosse Facebookis müünud Aleksander on Marise sõnul väike nupukene, kes jäi esimesena silma, temaga tegeleb politsei. Kui Maris varguse möödunud neljapäeval avalikustas, kirjutas talle üks tuttav, et talle pakuti Viru Keskuse juures Maci arvutit. Ta rõhutab jälle, et ei tasu selliseid asju tähelepanuta jätta. “Sa võiksid kasvõi pildi teha, äkki keegi just praegu otsib seda asja, sa kunagi ei tea.” 

Maris toob ka üllatava näite, kuidas neile kõndis tänaval vastu naljakas tüüp, kelle seljas oli Henry pusa. Nad küsisid, kust ta selle sai. “Kingiti mulle Keskturu juures, Cathouse´i majast toodi,” olla tüüp talle vastanud. 

“Ma loodan politsei abile. Ma loodan, et praegu politseinikud kuulavad, ma olen väga valinud enda sõnu. Ma olen kõik ootused pannud selle peale, et sellega tegeletakse," ütleb Maris lõpetuseks.