Mart Kuusk rääkis, et pöörane idee tuli tema sõbra Hannes Hanso käest, kes oli mõned aastad tagasi näinud BBC kanalilt klippi, kuidas üle ookeani sõudmisega olid hakkama saanud väärikas eas prouad. Hanso uuris, et kas Kuusk sooviks temaga selle seikluse ette võtta. Nüüd on nad jõudnud ettevalmistuste lõppfaasi, paat on juba konteineriga Kanaaride poole teel, sealt saab nende seiklus alguse.
Esimesel detsembril lendab Kuusk Kanaaride poole, Hiinas diplomaadina töötav Hanso saabub Pekingist mõned päevad hiljem. Kuna mehed on aastatega ära õppinud selle, et ookeani suhtes ennast kehtestada ei maksa, siis on reisi võimaliku alguse vahemik üsna pikk. “Hiljemalt detsembri keskpaigas tahaks liikvele pääseda,” loodab Kuusk. Reis kulgeb Kanaaridelt Barbadosele, linnulennult on vahemaaks 4800 kilomeetrit. “Arvestades seda, et me selle ühe täpse kursijoone peal püsida ei suuda, siis ta tuleb selline 5000 kilomeetrit rügamist,” avaldab Kuusk.
Kui viis aastat tagasi Hanso selle idee esimest korda välja pakkus, siis ei olnud Skandinaavias ega Baltikumis seda seiklust veel keegi ette võtnud. Tänaseks päevaks on meil võimalus ära teha ainult lätlastele. “Ja rääkides sellest, eestlased on ju vähemalt oma ettekujutuses tohutu mererahvas, meeletu ajalooga. Kui nüüd ühel hommikul üles ärgata ja vaadata, et lätlased on ka juba jõudnud üle Atlandi ookeani, siis me peame seda nagu natuke korrigeerima,” muigab Kuusk.
Sõiduvahend hangiti inglaste käest, kuna nemad on sellel alal kõige suuremad tegijad. Samuti oleks täiesti uue paadi disainimine ja ehitus väga kallis. Seega osteti kasutatud paat, mis on juba kolm korda üle ookeani ära sõitnud. Reisi eel on mehed käinud ennast Ühendkuningriigis koolitamas, et ookeani ületamine võimalikult ohutult mööduks. “Meie esmane eluliin on see, et me paneme ennast Kanaaridel paadi külge kinni. Karabiini ja vööga oleme paadi küljes kinni, siis vahet ei ole, kas need lained ajavad paadi ümber, ta on isekorrekteeruv. Kuni me paadi küljes kinni oleme, senikaua oleme elus. Meil on võimekus satelliitmajaka kaudu anda endast märku, kui on kriitiline oht elule. Kõik süsteemid on läbimõeldud,” kinnitab Kuusk.
Sõiduvahend ise on üsna väike, suuri mugavusi seal ei ole. Magatakse kitsas “torus”, loomulikud hädad peab ära ajama musta ämbrisse. Reisil lähtutakse brittide poolt loodud formaadis, mis näeb ette kaks tundi sõudmist, siis kaks tundi puhkust. Nõnda terve päev, mis tähendab, et 12 tundi tehakse ööpäevas “tööd” ja 12 tundi puhatakse. Kokku peaks reis aega võtma umbes poolteist kuud.
Kuuselt uuriti, et kas ta Hansoga tülli ei karda minna, kui nii pikka aega peab temaga väikses paadis kahekesi koos olema. Ta kinnitas, et nad on sõbrad olnud juba 30 aastat, seetõttu ei karda ta sõbraga sellist hullumeelset retke ette võtta.
Kuula kõigest pikemalt allolevast heliklipist!