Alates sammuloenduritest kuni nimekirja rakendusteni, mis premeerivad ülesannete täitmise eest, on edenemisnäidikud kõikjal meie igapäevatoimetustes. Psühholoogid nimetavad seda eesmärgi-astme efektiks (ingl goal-gradient effect): mida lähemal näeme end eesmärgile olevat, seda enam tõuseb meie motivatsioon.
Nähtus, mida täheldati algselt rottidel, kes jooksid labürindis kiiremini, mida lähemale nad toidule jõudsid, ajendab meid nüüd kontorites, kodudes ja tänavatel värvilisi tulpasid ja protsentimärke taga ajama. Iga roheline segment või linnuke tähistab ju progressi.
Boonusvoor
Kui oled kunagi mänguautomaadist sõltuvusse jäänud, tead ettearvamatute võitude põnevust omal nahal. Hea näide on ka rulett. Mängustamine laenab sama sotsiaalmeediavoogude sirvimise või e-kirjade avamisel.
Sa ei tea kunagi, millal järgmine meeldimine, retweet või kommentaar ilmub, seega käid pidevalt kontrollimas. Selline vahelduv stiimul on psühholoogiliselt väga võimas: see kasvatab ootust, hoiab igavuse eemal ja kinnistab meie tähelepanu ka kõige väiksemale positiivse tagasiside killule.
Otsingurežiim
Kodutööde ja tööülesannete muutmine „ülesanneteks“ ei ole lihtsalt mänguline, vaid kasutab ka meie loomupärast soovi lugusid jutustada. Inimesed on loomult tähendust loovad masinad; me otsime lugusid.
Mängulised rakendused muudavad muidu rutiinsed tegevused suuremate lugude osadeks: hammaste pesemine muutub võitluseks kaariese vastu ja pesu pesemine reamees Soki päästmiseks. Ülesannete sellisel viisil kujutamine tõstab motivatsiooni ja tekitab inimestes suurema iseseisvuse tunde.
Edetabelid
Edetabelid ei ole ainult konkureeriva loomuga inimeste jaoks, sest need kasutavad meie sotsiaalseid instinkte. Sotsiaalne võrdlus motiveerib meid: edusammude pidev võrdlemine annab meie tegevustele konteksti, kinnituse ja mõnede jaoks ka vajaliku annuse konkurentsi.
Kuid see võib ka tagasilöögi anda, kui tekivad stress või kadedus, sest tekkinud vahe tundub ületamatu. Läbimõeldud eesmärkide seadmine aga tasakaalustab isiklikke eesmärke ühiste vahe-eesmärkidega ja soodustab seeläbi koostööd. Mõtteviis „Meeskond A jõudis 50 000 sammuni, kas jõuame neile järele?“ liidab, mitte ei lahuta.
Mikroeesmärgid
Suured eesmärgid, näiteks „saada rikkaks“ või „õppida keelt“, on ebamäärased ja sageli üle jõu käivad. Mängustamisega jaotatakse suured eesmärgid mikroeesmärkideks, millest igaühe täitmisele järgneb vahetu tagasiside.
Saavutasid oma selle nädala trennieesmärgi? Preemia! Õpid viis uut võõrkeelset sõna? Kiitus! Selline lähenemine kasutab ära meie aju soovi saada kohe tagasisidet ja aitab kavas püsida ilma, et tulemuste nägemiseks nädalaid või kuid ootama peaks. Aja jooksul kuhjuvad need mikrovõidud märkimisväärseteks, jätkusuutlikeks muutusteks.
Isikupärastamine
Kõigile sobivad süsteemid on kasutaja jaoks sageli õõnsad. Seetõttu saab mängudes või rakendustes sageli avatare isikupärastada, lisada enda profiili juurde märke või valida preemiate tüüpe. See kõik tekitab omanikutunde, mis paneb meid keskkonda rohkem hindama. Omapärase profiilipildi valimine või oma treeningrutiinile ise nime panemine muudab kogemuse isiklikuks ja tõstab panuseid. Enam ei kogu sa lihtsalt punkte, vaid kasvatad oma digitaalset identiteeti.
Valikute arhitektuur
Säravate märkide ja silmatorkavate teadete taga on hoolikas valikute arhitektuur ehk otsuste kujundamine viisil, mis teeb mängulise valiku ka kõige mugavamaks. Edasiminekuribad, seeriad ja meeldetuletused lihtsustavad otsuste tegemist. Selle asemel, et endalt küsida, kas peaksin täna uue oskuse õppima, annab rakendus märku, et päeva vahele jättes rikud nädalase veatu seeria. Aja jooksul muutuvad need meeldetuletused harjumuseks.
Tasakaal: vabadus ja võimendamine
Kuigi mängustamine võib motivatsiooni tõsta, on see kahe teraga mõõk. Liigselt kujundatud süsteemid muudavad iga hetke tehinguliseks, vähendavad sisemist rõõmu ja soodustavad sõltuvust välistest hüvedest.
Võtmeks on eesmärgipärane rakendamine: mängudest tuntud mehhanismide kasutamine, et toetada sisukaid eesmärke - tervist, õppimist, loovust -, ilma et see varjutaks inimlikku kogemust. Läbimõeldult rakendades võib mängustamine meeldetuletuste jada asemel sõbraliku juhendina tunduda.
Lõpuboss: navigeerimine oma mängulaual
Nutiühiskonnas on elu mängustamine tulnud, et jääda. Kas vaadata seda mängulise uuenduse või peene manipulatsioonina, on iseasi. Kasuta progressiribasid edusammude jälgimiseks, vahelduvaid preemiaid, et enda huvi hoida ja lugudega ülesandeid, et lisada igapäevategevustele eesmärgistatust.
Oluline on mitte liialdada ja teada, millal teated välja lülitada, edetabeleid ignoreerida või lihtsalt ilma skoori pidamata toimetada. Lõppude lõpuks ei ole lõplik võit mitte roheline linnuke ekraanil vaid õnnelik elu.
