Dream Theateri tuurigraafik on tihe ja päevad pikad. Jordan Rudess kirjeldab naerdes, et rutiin on tuuril olles küllaltki kindlaks kujunenud. „Tavaliselt jõuame kontserdipaika, teeme vajadusel intervjuud, siis sööme midagi, kui isu on, ja seejärel teeme heliproovi,“ kirjeldab ta. Kuid see pole veel kõik. Fännidega kohtumised on bändi jaoks oluline osa päevast. „Meil on need meet & greet'id, kus inimesed saavad meiega pilti teha ja autogramme küsida. See on tegelikult päris kiire osa päevast, sest vahel on enne kontserti järjekorras lausa 75 inimest,“ räägib ta.
Pärast kohtumisi jääb esinemiseni tavaliselt veidi üle tunni. Kuidas aga valmistub sellise kaliibriga muusik lavale minekuks?
„Tead, see on naljakas,“ muheleb Jordan. „Mul on lava taga alati klahvpill ja viimasel ajal ka kitarr, sest olen seda palju mänginud. Tavaliselt mängin natuke, et ennast soojaks saada. Aga tihtipeale on kontserdipaikades temperatuuriga nagu on – see pole just suurepärane, sageli on lausa külm!“
„Seega on pilli mängimisest isegi olulisem leida viis, kuidas oma käed soojaks saada. Vahel otsime väikese soojapuhuri ja soojendame end selle ees,“ naerab ta. „Aga minu peamine rituaal on see, et umbes pool tundi enne esinemist sulgen oma garderoobi ukse ja võtan hetke täielikus vaikuses. See on vaimne ettevalmistus.
„Tallinn on nagu muinasjutulinn!“
Dream Theater esines Eestis ka 2023. aastal ning Jordanil on sellest visiidist soojad mälestused. „Oo jaa, ma käisin paar korda jalutamas. See oli imearmas, nagu tõeline muinasjutulinn,“ meenutab ta. „Tegin palju pilte. Ma käin paljudes kohtades, aga Tallinn jäi mulle eriliselt meelde, sest see oli lihtsalt nii ilus.“
Kuid selgub, et see pole mehe ainus side Eestiga. Jutu käigus koorub välja tõeline üllatus. „Mul on sõber, kes kolis Eestisse! Trummar Elijah Wood,“ selgitab Jordan. Elijah Wood on trummar, kes on lava jaganud nii Gwen Stefani kui Shania Twainiga, ent töötab täna Eestis hoopis start-upis arendajana.
Küsimusele, kas Rudess on Hemingway kuulsat lauset „igast sadamast leiab eestlase“ silmas pidades ka teisi eestlasi oma karjääri jooksul kohanud, vastab ta ausalt: „Tead, kahjuks mitte. Minu teadlikkus Eestist kasvas hüppeliselt just siis, kui ma siia sattusin. See on tõeliselt lahe koht.“
Tehisintellekt ei ole vaenlane
Jordan Rudess pole ainult Dream Theateri klahvpillimängija, vaid ka õpetaja, innovaator ja hariduse eestkõneleja, kes jagab oma teadmisi ja oskusi järgmistele muusikutele üle kogu maailma. Mees on väga pühendunud muusikalise hariduse edendamisele, ja tema Wisdom Academy on üks tema ettevõtmisi, mis pakub professionaalset haridust ja koolitust klahvpillimängijatele ja muusikutele.
Arvestades Jordani sügavat huvi tehnoloogia vastu, ei saa jätta küsimata tema arvamust tehisintellekti (AI) rollist muusikas – teema, mis tekitab muusikamaailmas tuliseid vaidlusi aina enam. Jordani nägemus sellest on aga kaalutletud ja üllatavalt optimistlik.
„Ma veetsin eelmise aasta külalisena MIT Media Labis Bostonis, mis on üks maailma juhtivaid tehnoloogiakoole. Sinna sisenedes astud otse tulevikku,“ alustab ta, andes mõista, et tema arvamus ei põhine kuulujuttudel, vaid praktilisel kogemusel. „Seal on tehnoloogia ja AI suhtes väga positiivne meelestatus. Püütakse luua abistavaid tööriistu ja leida loomingulisi lahendusi.“
Jordan kirjeldab oma projekti, mille käigus arendas ta interaktiivset tehisintellekti, mis suudaks temaga koos improviseerida. „Idee oli luua mudel, millel oleks justkui minu muusikaline mõistus ja millega saaksin koos musitseerida, nagu teeks bändiproovi päris inimesega.“ Ta toob ka praktilise näite, mida paljud muusikud teadmatult juba kasutavad. „On selline rakendus nagu Moises, mis kasutab AI-d, et eraldada muusikapalast erinevad instrumendid – trummid, bass, kitarr, vokaal. Muusikud üle maailma kasutavad seda õppimiseks, aga enamik neist ei teagi, et selle taga on tehisintellekt,“ selgitab ta. „Seega, see pole vaenlane, vaid järgmise taseme tööriist. Muidugi on sellega seotud juriidilisi ja eetilisi küsimusi, kuid minu fookus on sellel, kuidas me saame seda kasutada, et luua midagi väärtuslikku ja ägedat.“
Pianovirtuoosiks sündinud
Tänapäeval on noortel muusikutel internetist abi saamiseks lõputult võimalusi, kuid Jordani alustamise ajal polnud veebiakadeemiaid ega YouTube’i õpetusi. Mis teda siis käimas hoidis? „Tead, ma ei ole tegelikult kunagi tahtnud loobuda,“ tunnistab ta siiralt. „Hakkasin klaverit mängima 7-aastaselt ja pole kunagi peatunud. See on alati olnud mu kirg ja see tuli mulle loomulikult, ma olin selles hea.“ Ta lisab, et kuigi vahel tuli end ka tagant sundida, ei kadunud motivatsioon kunagi.
Tegelikult oli Jordanil hoopis teine karjääritee silme ees. „Kuni 18. eluaastani olin teel klassikaliseks kontsertpianistiks. Õppisin mainekas Juilliardi koolis New Yorgis ja mu elu oli väga kindlalt sellele teele fokusseeritud,“ meenutab ta. „Aga siis, umbes 18-aastaselt, avastasin süntesaatorid ja rokkmuusika ning leidsin uued, alternatiivsed suunad. See muutis kõike.“
Kõik vajaliku info Tallinn Rock Festivali kohta leiad siit!
Mis hoiab legendi käigus aga pärast 40 aastat? Kas tõesti ei kao motivatsioon? „Kontserdid on suurepärased, me oleme uhked selle üle, mida teeme, ja naudime esinemist,“ selgitab ta. „Kuid isiklikult rääkides – ma elan väga loomingulises ruumis. Mõtlen pidevalt helidele ja visuaalidele. Ma armastan seda ja ärkan iga päev inspireerituna. Kui annad mulle vaba hetke, siis hakkan kohe mõne projektiga tegelema, teen midagi lõbusat ja loomingulist. Ma pole kunagi niisama,“ tõdeb ta.
Saalitäis telefone
Lõpetuseks uurin, kuidas tema suhtub sellesse, et kontserdipublik on sageli ninapidi telefonides, filmides kogu esinemist.
„See on hea küsimus,“ mõtiskleb Jordan. „Minu asukoht laval on natuke tagapool, trummide lähedal, seega ma ei ole otse lava ääres. Ma tean, et esireas olevaid kutte, nagu John Petruccit või laulja Jamesi, see vahel häirib, kui kaamera on otse näkku suunatud.“
„Ma saan aru, et inimesed tahavad pilte teha, ja ma austan seda. Aga tuleb olla ka teadlik. Nagu James vahel publikule ütleb: olge kohal, siin ja praegu, ja nautige hetke! Pildi või lühikese video tegemises pole midagi halba, aga kogu kontserdi filmimine on ilmselt natuke liiast,“ leiab ta.
Küsimusele, kas ta ise kontsertidel pilti teeb, vastab ta naerdes: „Jah, muidugi! Aga ma ei seisa seal ja ei salvesta kogu asja.“
Dream Theaterit ja Jordan Rudessi saab oma silmaga näha ja kõrvaga kuulda juba peagi, kui bänd astub lavale Tallinn Rock Festil 27. juunil. Festivali piletid on müügil Piletilevis.
Tallinn Rock Festival esinejad päevade lõikes:
Reede 27. juuni
Powerwolf (GER)
Dream Theater (USA)
Danko Jones (CAN)
Hardcore Superstar (SWE)
Leprous (NOR)
Clawfinger (SWE)
Phil Campbell and The Bastard Sons (UK)
Lost Society (FIN)
Timo Rautianinen & Trio (FIN)
Laupäev 28. juuni
Kreator (GER)
Lacuna Coil (ITA)
The 69 Eyes (FIN)
Mustasch (SWE)
Turbonegro (NOR)
Royal Republic (SWE)
Kotiteollisuus (FIN)
Kosmikud (EST)
Sibyl Vane (EST)
