Alari Kivisaar ei läinud peolt koju tühjade kätega: mõtlesin, et kas keegi peatab mind teel välisukseni

Alustuseks jagub Kivisaarel peo kohta rohkelt kiidusõnu. Mees märgib, et tema arvates ei ole varem see sündmus nõnda hästi õnnestunud. "Ma arvan, et see oli parim," märgib Kivisaar. Maris Järva on temaga nõus. "Kõik eelnevad aastad on läinud kuidagi ühtemoodi, nüüd oli kõik tuntavalt teistsugune," arvab Järva. 

Kiideti nii programmi, õhtujuhti kui ka peo korraldust. "Ütleme nii, et ratta-poisil on veel vaja natukene harjutada mikrofoni hoidmist. Aga üldiselt ma ei näinud, et keegi oleks häbisse jäänud üldse. Kava oli täis üllatusi, efektselt tehtud, kogu aeg juhtus midagi, ei veninud," sõnab Kivisaar ja tunnistab, et ei oskagi kuidagi kobiseda millegi kallal. 

Jutu käigus tunnistas Kivisaar, et ta varastas peolt Kroonika padja. Maris Järva möönab, et ta tunneb ennast selles varguses kaassüüdlasena. "Sina pistsid selle mulle pihku. Ütlesid, et näe, võta. Ma ütlesin, et hea küll, kõndisin sellega minema. Mõtlesin, et kas keegi peatab mind teel välisukseni. See teekond oli päris pikk. Möödusin fotograafidest ja inimestest. Läbi libisesin," meenutab Kivisaar. 

"Igal matsil ikka Kroonika patja ei ole kodus. Kui auhinda ei saa, siis tuleb ise ikka midagi kaasa võtta," naerab Taba. 

Maris Järva meenutab, et peol oli üks uhke voodi, mis oli Kroonika patju täis laotud. "Ma ei tea mis asjaoludel tuli mõte, et üks padi peab siit nüüd ära minema." Maris igatahes võttis sealt padja ja pistis Kivisaarele näppu. Mees läkski padjaga koju, aga saatis öösel Kroonika peatoimetajale pildi, kuidas ta padjaga lahkub. "Igaks juhuks. Et pärast ei tuleks süüdistusi ja kahtlustusi," naerab Kivisaar. 

Kes peol võidutsesid ja mis seal toimus, seda vaata lähemalt siit!