"Minu ülestunnistus ulatub juba kolme aasta taha. See on nagu mingi lõputu lugu, millest on nüüd oluliselt keerulisem väljuda," alustab naine oma kirja.
"Kõik algas ühel töölõunal, kui üks kolleegidest küsis, kas tahaksin proovida tema lehtkapsasalatit. Mind haaras kerge paanika – ma ei tahtnud olla kuidagi üleolev, sest tegelikult ei meeldi mulle lehtkapsas. See on nagu näriks lehte, mis sind isiklikult vihkab. Nii et loomulikult ei öelnud ma lihtsalt 'ei, aitäh', vaid paanitsedes vastasin: 'Olen allergiline.'"
"Ma arvasin, et see unustatakse kiiresti. Aga ei. Inimesed hakkasid muretsema. Töötan väga suures ettevõttes, mis tähendas, et personaliosakond tegi kusagile märkme. Minu osakonnast paljud lõpetasid ühisköögis salati söömise või siis ei söönud seda minu ees. Ma ei tea, mida nad mõtlesid, et lähen paiste isegi selle vaatamisest?"
"Asi väljus kiiresti kontrolli alt. Inimesed hoidsid mul toidutellimisel silma peal: 'Selles mahlas on lehtkapsas' või 'seal salatis on lehtkapsas' jne. Kogu osakond piinleb minu ühe lause pärast! Ühesõnaga, olen pidanud teesklema edasi, et lugu jätkuks."
"Kõige hullem? Ma sõin ühel kontoripeol kogemata lehtkapsakrõpsu. Keegi nägi. Ma väitsin, et see oli spinat, ja põgenesin. Ja mida veel, see oli tegelikult päris okei maitsega!"
"Nüüd on möödunud kolm aastat. Kogu elu keerleb selle kuradi kapsa ümber, mis mulle lihtsalt ei maitse. Aga saate isegi aru: kui sa ütled, et ei maitse, siis on kõik ümberringi, et 'aa, mis sul juhtus, et ei maitse?', 'aga proovi nii ja proovi naa', 'pane kastet peale', 'tegelikult ei ole üldse hull'," pihib ta.
Alari Kivisaar, Maris Järva ja Siim Taba said naise murest täitsa aru. Kivisaar tunnistas, et temal oli aastaid sarnane probleem õllega, mida kõik talle pidevalt peale surusid. "Noh, sa ei oska ja sa ei tea ja külm ja soe ja saun ja pärast... Lõpuks ütlesin lihtsalt, et ei lähe!" meenutas Kivisaar.
Parima võimaliku lahendusena jäi kõlama see, et lavastada tuleb imeline "tervenemine" sellest kurjast allergiast. "Tegelikult võid ju ühel hetkel hakata seda kapsast sööma," pakkus Kivisaar välja lihtsa lahenduse. "Ütled, et 'Kuule, mul ravi andis vilja!'" Maris kiitis selle lahenduse heaks. "Tahtsin sama asja soovitada," nõustus ta. "Sest allergiad tulevad ja lähevad. Inimestel need talumatused ka tulevad ja taanduvad."
Enne seda on muidugi tark teha ära väike eeltöö, et osata vastata kolleegide võimalikele küsimustele. "Guugelda ja uuri järgi, mis värk sellega on, kuidas sellest võib lahti saada," soovitab Kivisaar.
Kui eeltöö on tehtud, on aeg tegutseda ja mure unustada. "Ja siis ühel hetkel ütled, et 'Ei, läks üle'," juhendas Alari. Siim Taba lisas omalt poolt, et asi on tegelikult imelihtne: "Easy. Ja ja ongi kõik."
Kõik olid nõus, et kolleegide reaktsiooni ei tasu karta. "Võib-olla alguses mõni vaatab natuke imelikult, aga siis lõpuks unustavad kõik ära üldse, et sa olidki allergiline," rahustas Siim. Maris lisas, et ka ametlik pool saab korda: "Personaliosakonnas tõmmatakse see linnuke sinna taha, et asi on lahendatud."
Lõpliku punkti pani Alari, kes tuletas meelde, kui tühine see mure tegelikult on. "Ametlikud uuringud ütlevad, et isegi inimene unustatakse ära juba kuu aja pärast pärast matust," viskas ta nalja. "See kapsavärk... see unustatakse veel kiiremini ära. Kedagi ei huvita tegelt."
Istu teisipäeva hommikul Sky Plus Hommikuprogrammi pihitooli ja räägi, mis toimub sinu malbe kesta taga tegelikult. Oma patte saad lunastada, sisestades oma mure siin!