Kait Kall on meelelahutusmaastiku hunt kriimsilm. Viimase 15 aasta jooksul on ta tuntust kogunud nii näitleja, stand-up koomiku, stsenaristi, lavastaja kui külalissaatejuhina. Kall räägib, miks koomikud enam „Tujurikkujat“ teha ei julge, teekonnast näitlejast stsenaristiks ning sellest, kuidas suvel päriselt puhata.
Huumori taluvuspiir on aastatega muutunud
Olles pikalt Eestis meelelahutuses töötanud, tunnetab Kait selgelt, kuidas ühiskonna suhtumine huumorisse on muutunud. “Vanasti oli kõik vabam,” meenutas ta “Kreisiraadio” aegu, mil ta ise alles koomiku- ja näitlejakarjääriga alustas. “Meelelahutuses on praegu selline aeg, kus kõik tahavad üle võlli, ühiskonnakriitilist nalja, aga teisiti on piirid õrnad. Õnneks Eestis nii hull veel ei ole, aga keegi ei julge enam “Tujurikkuja” stiilis nalju teha, sest ühiskond on väga-väga kriitiline.”
Teleseriaalide ja filmide tegijad peavad Kaidu sõnul eriti ettevaatlikud olema, sest kõike saab tagasi kerida, analüüsida ja kontekstist välja rebida. See on muutnud telemaastikku turvaliseks ja poliitkorrektseks, mis ei anna vaatajale enam samasugust emotsiooni nagu varasemalt. “Inimesi ajab naerma see, kui nad suudavad samastuda või kui toimunu on nii üllatav, et nad ei suuda seda ette kujutada. Mina olen alati seda meelt, et mida avatum ja kriitilisem kõik on, seda parem. Mida rohkem on tsenseerimist, seda rohkem tekib mõttetut pinget ja sisu pole vaataja jaoks enam üllatav,” sõnas ta.
Stsenaristiks vajadusest tõsta kohalikku taset
Kaidul on autorikaitses üle 150 episoodi, sealjuures on ta enda panuse andnud nii “Alo”, “Papad ja Mammad”, “Naabriplika” kui “Uus algus” loomisesse. Kalli esimene stsenaarium sündis üle kümne aasta tagasi, kui ta luges näitlejana palju käsikirju, mille kvaliteet jättis soovida. “Tellisin endale portsu ingliskeelset stsenaristika raamatuid, tegin endale mingid etapid selgeks ja hakkasin kirjutama. Uhke tunne on, kui oled algusest lõpuni midagi ise välja mõelnud ja kirjutanud,” kirjeldas ta oma teekonda stenaristiks saamisel.
Kogemus näitlejana on andnud Kaidule stsenaristina eelise, sest ta oskab hästi hinnata, kas paberile kirja pandu toimib ka võtteplatsil. “Tihti on stsenaariumites päris palju ilukirjanduslikku sõnakasutust, aga inimesed ei räägi tänaval täislausetega. Mu eesmärk on anda ette olukordi, mis on päriselt mängitavad ja kus näitlejad saaksid improviseerida,” kirjeldas ta. Ka võtteplatsil on Kall üks neid stsenariste, kes laseb paberile pandul oma elu elada. “Osasid stsenariste väga häirib see, kui nende tekste kohapeal muudetakse. Mina ei hoia üldse enda kirjutatust kinni. Kui näitja ja režissöör tunnevad, et tahavad teistmoodi teha, siis see on õige tunne,” sõnas ta.
„Alo“ kui writers’ room’i piloot
Kait on stsenarist, kellele võib au anda huumorisarja “Alo” paberile panemise eest, mis sündis tahtmisest sõpradega koos midagi ägedat teha. Kalli, Vendade Piuside, Tõnis Niinemetsa ja Karl Kermese ühisest entusiasmist sütitatud projekt kasutas writers’ room formaati, kus karakterite ja loo arengusse panustatakse ühiselt. “See on väga tore, sest sa justkui ei ole üksi. Teisalt lisafaktor on see, et kui ruumis on viis-kuus näitlejat, siis kõigil on oma arvamus, mida teha võiks. Lõpuks pead paberile suruma kesktee, kus lambad terved ja hundid söönud. See nõuab lisaaega, sest kui me koos loome, siis kõik peavad ka tulemust kinnitama. Igal juhul on ka tulemus parem. Mida rohkem tööd, aega, vaeva ja inimeste enda energiat sinna läheb, seda parem! See pole mingi kiirtoodang,” kirjeldas Kait oma kogemust “Alo” stsenaristina.
Sel suvel jõudsid publikuni viimased “Alo” osad ning Kall tõdeb, et kuigi “Alo” on nii lahe projekt, et see oleks võinud pikemalt kesta, siis kitsa eelarve ja tuntud näitlejatega ongi keeruline selliseid sarju teha. Graafikute klapitamine läks viimases hooajas nii keeruliseks, et stsenaristid pidid Priit Võigemasti kehastatud Viljo tegelasele asenduse otsima. Uue juhina liitus autoteenindusega Evelin Võigemast. Kalli sõnul on armastatud tegelastega hüvasti jätmine alati keeruline. “Paratamatult oli Viljo tegelane nagu kirss tordi. Ta oli selline võtmemuutuja, sest ta lükkas tegelaste jaoks erinevad olukorrad käima. Vaatajatele tekitab see natuke pettumust, kui lemmiktegelane järsku kaob, sest ta on ajaga armsaks muutunud,” kirjeldas ta.
Stsenaristide piiritu loomingulisus
Komöödiasarjadesse aitab tuua vaheldust külalisrollide kaasamine. Stsenaristi ülesanne on välja mõelda, mis on heas mõttes kõige absurdsem võimalik lahendus. “Tahaks ju, et Alar Karis hüppaks läbi või Kaja Kallas, aga paratamatult need inimesed ei saa oma ameti tõttu osaleda. Komöödiat kirjutades tavaliselt kangastub, kes sinna olukorda võiks eriti ebamugavalt või tobedalt sobida. Vahel piisab juba sellest, et inimese enda olek mõjub kontekstis humoorikalt,” selgitas Kait, kuidas sarjadesse on kaasatud nii avaliku elu tegelasi, poliitikuid kui ka poppstaare.
Stsenaristid panevad Kalli sõnul sageli kirja ka ideid, mille teostamine pole Eesti oludes lihtsalt võimalik – mitte seepärast, et napiks fantaasiast, vaid eelarvest. Filmide ja telesarjade tootmise eelarve võib võrreldes välismaaga olla kuni 80 korda väiksem. “Eestis on raskem kirjutada kui välismaal, kus saadki ekraaniaega täita erinevate efektide ja plahvatustega. Siin ei saa lihtsalt autosid puruks sõita või midagi põlema panna ja pead nuputama stseene nii, et need toimiksid dialoogina,” nentis Kall.
Suvel arvuti taga ei istu
Lähikuud toovad siiski ka suveesinemisi ja vaikselt toimetab Kall uute sarjade ja filmidega. “Mul on paar filmi pikalt hinges ja kuklas olnud, aga ma ei saa nendest veel rääkida, sest need on taotlusvoorude taga ootel. Majanduslik olukord on praegu selline, et kõik on päris ettevaatlikud. Seriaalidega on tavaliselt lihtsam. Kui keegi tuleb kindla mõttega, siis on risk väiksem,” avaldas Kait oma plaane. Üks on aga kindel, et loometööd Kait suvise ilmadega teha ei taha. “Arvuti taga ma küll suvel ei istu,” sõnas ta muigega.
“Alo” vimast hooaega saab vaadata ekslusiivselt Elisa Huubis. Lisaks vendele Piusidele naerutavad televaatajaid teiste seas Tõnis Niinemets, Grete Kuld ja Evelin Võigemast. Neljanda hooaja külalisrollid toovad ekraanile ka mitmeid uusi nägusid nagu Andres Puusepp, Eeva Esse-Sõõrumaa ja Peeter Volkonski. Seriaali režissöör on Franz Malmsten ning produtsent Karl Kermes.
