2018. aastal 28-aastasena meie seast lahkuda otsustanud Avicii ehk Tim Berglingi elust valmis saanud dokumentaal "I'm Tim", mis esilinastus Tribeca filmifestivalil ja mis paljastab kurvad detailid mehe pealtnäha kadestamisväärse hiilguse hinna kohta.
Filmi narratiivina on kasutanud mehe enda intervjuud, kus ta tunnistab, et tuurielu läks peadpööritavalt käest ära: "Ma tapsin end."
Avicii unelm ei olnud end piitsutada lõputult ning aina enam ja enam tööd teha, ent ta ei suutnud karusselli peatada.
Daily mail vahendab, et filmi üks kõhedusttekitavaim hetk oli, kui tema postuumselt ilmunud albumi "Tim" pala "SOS" oli mehe viimane, ent varjule jäänud appikarje abi järele.
Aloe Blacc, kes laulis Avicii's megahitil "Wake Me Up", tõdes, et see oli hoiatuseks, ent kõik kuulsid seda liiga hilja.
Filmis räägivad kaasa ka diskolegend Nile Rogers ja Coldplay Chris Martin.
Nad peegeldavad seda, millist lõivu nõudis tuuritamine Aviciilt, kes sai kuulsaks enne 20-aastaseks saamist ja andis kuue aastaga enam kui 800 esinemist, mängides vahel kahes linnas ka ühel õhtul.
'I'm Tim' räägib Timi turvalisest lapsepõlvest Stockholmis, kus teda juba kimbutas meeletu ebakindlus ning tal oli vaid 3-4 lähedast sõpra. Mees tunnistab, et ta ei olnud kena inimene ja süüdistas selles oma ärevust. Ühel suvel otsustas ta aga muuta end ning hakkas pugejaks, sooviga kõigile meeldida.
Kooliajal, mil ta oli aknega kimpus arvutinohik, nagu tuttavad teda meenutavad, kohtus ta ka Filip Akessoniga ehk DJ Philgoodiga ning koos hakati tegema muusikat nii koolipäevade järel kui ajal Avicii magamistoas.
Avicii hakkas oma muusikat üles laadima ka muusikablogidesse ning peagi märkas teda muusikapromootor Arash Pournouri, kes lubas, et teeb temast tähe. Aastaga sai andekast meloodialoojast nõutud DJ.
Nagu ta ise filmis ütleb: "Ma liikusin noorusest ja koolist tuuritamisse"
Üks Avicii algusaja hittidest oli "Alcoholic", millel oli vägagi prohvetlik refrään: "Call it what you wanna call it, I'm a f****** alcoholic."
Nime Avicii võttis mees oma kodanikunime asemel seepärast, et populaarses MySpace keskkonnas oli Tim Bergling juba võetud ja ka Avici, mis on ühe Hunduismi ja Budismi põrgu nimi, seega lisas ta ühe i juurde.
Tuuritamise algusaegadel oli see unelmate elu: "See ei tundunud reaalne! Olin noor ja janune," ütleb mees, et alguses meeldis talle see väga.
Pigem introvertne mees hakkas ärevuse vastu esmalt otsima rohtu alkoholist: "Ma tapsin end. Tuuritamine läks aina pöörasemaks, hinnad aina kasvasid. Kõik läks sellest hetkest edasi väga kiiresti..."
2012. aasta jaanuaris hakkas tuurielu aga temalt lõivu nõudma - ta sattus pankreatiidiga, keskealiste ohtralt joovaid mehi kimbutava haigusega, haiglasse. Arstid käskisid tal tervenemiseks olla kuus kuud kaine. Oma päevikus tõdeb mees, et tal oli raske aktsepteerida mõtet mitte kunagi enam juua ja tõdeb, et kuulas vaid neid arste, kes soovitasid mõõdukalt alkoholi tarbida pigem.
Aasta hiljem veebruaris kordus kõik. Ta jõudis taas haiglasse. Ta kaotas palju kaalus ja tema sõbrad ning perekond hakkasid muretsema. Avicii ütleb filmis, et teab, et tema otsus mitte puhata ja taastuda ühel päeval talle kätte maksab, ent ta ei hoolinud sellest. "Ma olin palju õnnelikum enne kuulsust kui pärast kuulsaks saamist. Ma hakkasin end väga õnnetuna tundma. Ma olin justkui autopiloodil. Ma hakkasin imestama, miks pagan ma end nii tunnen. Ma ei andnud endale aega vastust välja mõelda ega aru saada, kas on midagi, mida tahan muuta."
Avicii koostööpartner Waits tõdeb, et Tim kaotas end enda kuulsusesse ära. Summad, mida mees teenis, aina kasvasid - ühe esinemisega võis ta teenida enam, kui paljud tervel oma eluajal. Ent õnne ega rahulolu see ei toonud talle.
Waits meenutab ühtu õhtusööki Timiga, kus mees oli nagu zombie: "Ta silmad olid pärani, aga ta polnud kohal. Ma sain aru, et ta võttis valuvaigisteid. Ma kasvasin üle peres, kus tarvitati aineid ja nägin, kuidas inimeste silmad opiaatide mõjul muutusid. Pupillid olid nagu nööpnõelad. Tema käitumine muutus. Sa ärkad üles ja tunned end kohutavalt ja pead võtma uue, et end hästi tunda. Tema jaoks oli see ärevuse allasurumiseks, ent see põhjustas aina enam ärevust."
"Ma tundsin seda (ärevust - toim.) füüsiliselt. "See oli nagu kivi minus, see oli püsivalt seal, see oli püsiv tunne," rääkis mees intervjuus ise. Ta proovis erinevaid dieete, arste, psühhiaatreid ja ravimeetodeid, ent tulutult.
"Ma tahan olla vaba mõtetest elada elu. Neist, mis hoidsid mind elamast elu... see oleks minu jaoks elu. Olla rahul."
